Tartu Mööblikombinaadist Tarmekoni

"Põldurit toidab maa, kalurit meri, tislerit puit. Maast ja merest lauldakse ooperis ning lööklaulus, puidu ja tisleriameti puhul ollakse sõnadega kitsimad, viisist rääkimata." (Vello Lään)

Tartu Mööblikombinaat oli üks mööbelseppade igipõliste traditsioonide ja oskuste edasiandja ja arendaja. Eks see oligi üks põhjuseid, miks selle asutuse toodang oli nõutud kogu Nõukogude Liidus. Huvitavateks referentsideks on näiteks Kremli Kongresside Palee, Uljanovski Memoriaalkompleks ja 1980. aastal olümpiamängude purjeregati objektid.


Mööblikombinaadi saeveskis oli palkide etteandmine ja töötlemine täielikult mehhaniseeritud, saeraamid töötasid kaugjuhtimisel. Järk-järguliselt liiguti käsitsi tehtavast tööst üle masintootmisele. Samuti seisti kombinaadis hea asjaliku töökorralduse eest: tööd kergendasid ja kiirendasid mitmed montaažiliinid. Mööblikombinaadi aegadel olid peamisteks tootekategooriateks mööbel, saematerjal, puittaarakomplektid ja mänguasjad. Nõukogude Liidu ajal oli kombinaat peamiselt spetsialiseerunud aga kontori- ja kabinetimööbli tootmisele. 


Järjepidevalt loodi uute mudelite kavandeid ning otsiti kõige otstarbekamat tehnoloogiat, et laiendada tootevalikut. Laboratooriumid, selleaegsed mõõtetehnika- ja standardiseerimisteenistus jälgisid pidevalt ettenähtud tootmistehnoloogiast kinnipidamist ja aitasid parendada toodangu kvaliteeti.



Toormaterjal oli kombinaadis alati hinnatud, tänu millele üritati seda ma maksimaalselt ära kasutada. Arvude keeles näeks asi välja nii:

1. Kombinaati saabuvast puidust kasutati 67% täies väärtuses
   
2. Tükkjäätmed moodustasid 10-13%, sellest 90% läks laastudeks
   
3. 18-21% võtsid enda alla saepuru ja tolm, mis koos alaväärtusliku laastuga läks katlasse
   
4. 2% oli paratamatu tehnoloogiline kadu.

Ehk kokkuvõttes võiks öelda, et ümarmets läks 100% asja ette. Juba kombinaadi järgitud põhimõtteid peetakse ka tänapäeval Tarmekos oluliseks. Kuidas aga loodi Tarmeko on toodud järgnevas kronoloogilises nimekirjas olulisemate sündmuste taustalt:

• 1947.–1956. aastatel tegutsenud artellist „Puit“ kujunes vahemikus 1956.–1960. välja mööblivabrik;
  
• 1969. aastal loodi Tartu Mööblikombinaat;
  
• 1980ndate lõpus toimus Tartu Mööblikombinaadi ja Metsakombinaadi ühendamine — tekkis Tarmeko. Hiljem oli see riigiettevõte RAS Tarmeko;
• 1992. aastal toimus ettevõtte erastamine;
• 2005. aastal muudeti Tarmeko allüksused iseseisvaks.

Tasub meelde jätta (andmed aastast 1986):

• Mööblikombinaadis töötas 972 inimest, neist naisi 385 (40%).
• Veerand toodangust realiseeriti Eestis, ülejäänud teistes liiduvabariikides. Suurimad tarbijad olid linnade arvestuses Moskva (2 miljonit rubla), Tallinn (1,5 miljonit) ja Leningrad (400000). Tartus realiseeriti keskmiselt 111000 rubla eest toodangut, mis on vähem kui Bakuus, Novosibirskis, Minskis, Moskva oblastis, Sverdlovskis ja Leningradi oblastis.
• Alguspäevil saabus väljastpoolt Eestit kolmandik materjalist (põhiliselt Karjalast ja Leningradi oblastist), aastal 1986 aga 2/5.
• Kombinaadil oli 33 autot, 23 tõstukit, 5 kraanat ning TMK embleemiga autod läbisid aastas ümmarguselt miljon kilomeetrit.

2005. aasta ja Tarmeko uus struktuur

2005. aastal reorganiseeriti Tarmeko Grupp viieks iseseisvaks ettevõtteks, millest igaüks keskendus oma kindlale tegevusvaldkonnale. Tollane grupi struktuur koosnes järgmistest ettevõtetest:

• TARMEKO PEHMEMÖÖBEL OÜ - spetsialiseerus pehme mööbli tootmisele, ühendades pikaajalised käsitöötraditsioonid, kvaliteedi ning võime valmistada nii eritellimusmööblit kui ka oma disaintooteid.

• TARMEKO LPD OÜ - spetsialiseerus liimitud ja painutatud vineerist detailide ning valmismööbli tootmisele, pöörates suurt tähelepanu tootearendusele ja tootmistehnoloogiate pidevale täiustamisele.

• TARMEKO METALL OÜ -   tegutses täisautomaatsete värvimis- ja haaveldusliinide projekteerimise, valmistamise, paigaldamise ja käivitamise valdkonnas ning kuulus reorganiseerimise ajal Tarmeko Gruppi.